Uuringus, kus sünnikuupäeva asemel võeti aluseks aju ainevahetus ehk hapniku ja glükoosiga varustatus, leiti, et naiste ajud on meeste omast keskmiselt 3,8 aastat nooremad. Avastus võib aidata selgitada, miks naiste mõistus püsib vanemas eas suurema tõenäosusega terav kui meestel, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

Kõik ajud muutuvad vanusega väiksemaks, ja oli juba varem teada, et meeste ajud kipuvad kiiremini kahanema. Erinevuste täpsemaks uurimiseks analüüsisid Manu Goyal ja tema kolleegid Washingtoni Ülikooli meditsiinikoolis St Louis’is 121 naise ja 84 mehe ajusid vanuses 20–82 eluaastat.

Uuringumeeskond kasutas aju ainevahetuse tuvastamiseks positroniemissiooni tomograafiat, mõõtes sellega aju hapniku ja glükoosiga varustatust. Aju tarbib energia saamiseks suurtes kogustes glükoosi, kuid selle kasutusviis muutub vanusega.

Nad leidsid, et metaboolne aju vananemine korreleerub nii meeste kui ka naiste kronoloogilise vananemisega, kuid igas vanuses olid naiste ajud metaboolselt nooremad kui meestel. Meeste ajud seevastu olid nende tegelikust vanusest 2,4 aastat vanemad.

“See ei tähenda, et meeste ajud vananeksid kiiremini – need on täiskasvanuikka jõudes lihtsalt umbes kolm aastat vanemad kui naistel ja nii jääb see kogu eluks,” ütles Goyal.

“Mida me ei tea, on see, mida see tähendab. Ma arvan, et see võib tähendada seda, et põhjus, miks naisi ei taba kõrges eas nii suurel määral kognitiivsete võimete langus, on selles, et nende ajud on faktiliselt nooremad.”

Uuringumeeskond jätkab tööd selle uuringu tulemuste paremaks mõistmiseks.

Uudis ilmus algselt väljaandes New Scientist.

Kuula intervjuud Merit Maaritsaga Raadio 2-s