Reedel, 2. märtsil selgusid Eesti Ajalehtede Liidu (EALL)  2017. aasta ajakirjanduspreemiate auhindade võitjad.

Aasta ajakirjanik 2017 on Madis Jürgen. 

Aasta ajakirjanik on auhind silmapaistvale Eesti ajakirjanikule. Auhind sisaldab rahalist preemiat 5000 eurot  ja hinnalist meenet, milleks on sellel aastal kullatud sulg, autorid metallikunstnik Ive-Maria Köögard ja klaasikunstnik Katrin Tukmann.
EALL peapreemia „Aasta ajakirjanik 2017“ nominendid olid Madis Jürgen Eesti Ekspressist, Tiina Kaukvere Postimehest ja Ester Vaitmaa Delfi ja Eesti Päevalehe ühendtoimetusest.

Noor ajakirjanik 2017 – Mihkel Tamm.
Noore ajakirjaniku preemia nominendid olid Postimehe ajakirjanik Tiina Kaukvere, Eesti Rahvusringhäälingu ETV+ ajakirjanik Dmitri Pastuhhov, Mihkel Tamm Eesti Päevalehest ja Joosep Värk Postimehest. Preemiat rahastajad on Hans H. Luik, Igor Rõtov, Toomas Leito, Jüri Ehasalu ja  Margus Mets. 

Elutöö preemia -Väinu Rozental.
Elutöö preemia nominendid on Kalle Muuli, Rein Raudvere ja Väinu Rozental. Preemiat rahastajad  Hans H. Luik, Igor Rõtov, Toomas Leito, Jüri Ehasalu ja  Margus Mets.

Parima venekeelse loo preemia – Elizaveta Fomina.
Preemia nominendid: Oksana Avdejeva lugu „Один в поле воин”, mis ilmus MK-Estonias 27. septembril, Elizaveta Fomina lugu “Не для слабонервных: сосед Мартина Репинского обнаружил в поле гору козьих трупов”, mis ilmus 11. septembril Rus.Postimehes ning Dmitri Pastuhhovi lugu kinnisvarapettustest, mis ilmus ERRi saates “Insight” 26. oktoobril.

Parim venekeelne arvamuslugu – Olesja Lagašina.
Preemia nominendid: Oksana Avdejeva 23. augustil MK-Estonias ilmunud arvamusega „Жизнь, которую поменяли на вещи”, mis räägib sellest, et me raiskame oma elu sellele, et osta asjad, mis me tihtipeale ei kasuta, ning Olesja Lagašina väljaandes Rus.Postimees 20. detsembril ilmunud arvamusega „А давайте отнимем у них деньги и отдадим другим!”, mis on vene meedia analüüs, kus ajakirjanik näitab oma sõltumatust tööandja ja peavoolumeedia arvamusest.

Multimeedia võitja – Delfis 31. märtsil ilmunud Rail Balticu lugu, autorid Tanel Saarmann, Aivar Õepa, Sigrid Salutee, Ester Vaitmaa, Kerttu Pass, Madis Veltman, Andres Putting, Priit Simson, Hendrik Osula, Eiliki Pukk, Karin Kaljuläte, Siim Solman, Ago Tammik, Heleri Kuris, Liisi Viskus, Alari Heinsoo, Karl-Erik Leik ja Mart Nigola.
Preemia nominendid:
Delfis 31. märtsil ilmunud Rail Balticu projekt;
Delfis 26. aprillil ilmunud projekt „Pronksiöö ja propaganda“, autorid Mihkel Tamm, Argo Ideon, Krister Paris, Kärt Anvelt, Ester Vaitmaa, Rauno Volmar, Madis Veltman, Mark Šandali, Lauri Tankler, Linda-Riin Võeras, Kerttu Pass, Heleri Kuris, Alari Heinsoo, Liisi Viskus ja Mart Nigola; Delfis 16. oktoobril ilmunud projekt „2017. valimiste suurimad võitjad ja kaotajad“, autorid Argo Ideon, Margus Järv, Ester Vaitmaa, Tarmo Paju, Liisi Viskus, Heleri Kuris, Mart Nigola, Andres Putting, Karli Saul ja Madis Veltman. 

Parima arvamusloo preemia – Villu Päärt. 
Preemia nominendid: Villu Päärt Postimehes 22. detsembril ilmunud arvamusega „Mu viiemiljoniline ema“, Alo Raun LP-s 11. märstil ilmunud arvamusega „Pätsi kõva käe võimu võib kaudselt võrrelda nüüdisaja Singapuriga“ ning Mikk Salu Eesti Ekspressis 18. jaanuaril 2017 ilmunud arvamusega „Eesti märk on sõda“.

Parim uudislugu –  Sulev Vedler.
Preemiaa nominendid: Kärt Anvelt Eesti Päevalehes 20. juunil ilmunud looga „RKAS-i juht Urmas Somelar nimetas Mailis Repsi peast rasedaks ja kantslerit kurjaks tädiks“; Laura Mallene Eesti Päevalehes 9. oktoobril ilmunud looga „Tuntud psühhiaater ahistas patsienti“ ja 18. oktoobril ilmunud looga „Psühhiaater Mehilase ahistamisohver: ta ei lasknud mind lahti, ta ei lasknud mind lahti!“; Nils Niitra Postimehes 25. jaanuaril ilmunud looga „Täitus haiglajuhtide unistus elektrilisest kärukonksust“, 31. jaanuaril ilmunud looga „Haiglajuhi skeemid matsid pensionäride kirsturaha“ ja 6. veebruaril ilmunud looga „Vargus mätsiti kinni ja haigla töötajad kaevadasidbitcoine´e“; Sulev Vedler Eesti Ekspressis 6. septembril ilmunud looga „Vale patsient, vale veri. Meditsiiniõde tegi surmava vea“, 11. oktoobril ilmunud looga „PERH löögi all. Surmava vereülekande teinud haiglaõe lugu paisub“ ja 22. novembril ilmunud looga „Kui palju maksab Eestis inimelu? Null eurot või mitu miljonit?“.

Parim olemuslugu – Madis Jürgen. 
Preemia nominendid: Madis Jürgen Eesti Ekspressis 2. mail ilmunud looga „Ebatavaline vang“ ja 20. detsembril ilmunud looga „Endise politseijuhi viimane suvi“; Laura Mallene Eesti Päevalahes 29. augustil ilmunud looga „Kolm aastakümmet voodi ja pange vahet. Kalle lugu“ ja 1. septembril ilmunud looga „Kalle loo jätk. Vägivaldne koolipõli ja keelatud koduõpe“; Kristjan Pihl Eesti Televisiooni saates „Pealtnägija“ 4. oktoobril ilmunud looga laste hädaabikõnedest.

Parim maakonnalehtede uudislugu – Katariina Krjutškova.
Preemianominendid: Erik Gamzejev Põhjarannikus 16. septembril ilmunud looga „Näitemäng „Kuidas Kohtla-Järve Solovjovilt raha tagasi küsib“; Katariina Krjutškova Sakalas 16. novembril ilmunud lugudega „Endine Võhma pearaamatupidaja maksis linna rahaga oma arveid“ ja „Raamatupidaja lubab raha võimalust mööda tagasi maksta“, 22. novembril ilmunud looga „Võhma linnapea: endine pearaamatupidaja maksis linna rahaga kosmeetikafoirma arve“ ning 2. detsembril ilmunud looga „Koristage ära see kaamera siit!“; Urmas Lauri Lääne Elus 24. mail 2017 ilmunud looga „Minister Korb rakendati Haapsalus valimisvankri ette“.

Parim maakonnalehtede arvamuslugu – Aime Jõgi.
Preemia nominendid: Erik Gamzejev Põhjarannikus 4. oktoobril ilmunud looga „Teadliku valega võimule“, Margus Haav Sakalas 28. detsembril ilmunud looga „reaalsusekontroll ehk Mis on ühist biitlite trummaril ja  Viljandi vallavanemal“, Birgit Itse Järva Teatajas 1. augustil ilmunud looga „Kas oma lapse alastust peab kõigile näitama?“; Aime Jõgi Tartu Postimehes 19. detsembril ilmunud looga „Heategev kuulutus veereb mööda maad otsekui lumepall“.

Parim maakonnalehtede olemuslugu – Anne Põder. 
Preemianominendid: Aime Jõgi Tartu Postimehes 2. novembril ilmunud looga „Lõuna-Korea professor maalib Tartust mõtlemapaneva pildi“; Katariina Krjutškova Sakalas 9. novembril ilmunud looga „Eesti rekordkurjategija: ma ei oska varastada“ ja 23. novembril ilmunud looga „Eesti rekordkurjategija: kas süsteemi ohver või osav manipulaator“; Anu Viita-Neuhaus Virumaa Teatajas 11. märtsil ilmunud looga „Sinuga on nüüd p…, EIT!“; Anne Põder Järva Teatajas 23. detsembril ilmunud looga „Lapsed mahuvad vanemate kingadesse, kuid ei taha käia nende jälgedes“.

Kujundusauhinnad.

Kohalike väljaannete (maakonna- ja linnalehed ning väiksemad nišiväljaanded) kogu kujunduse kategoorias anti välja ainult pronksauhinnad ja need said Saarte Hääl (5. mai ja 30. detsembri ajalehed), Tartu Postimees (6. septembri ja 29. detsembri ajalehed) ja Pärnu Postimees (17. oktoobri ja 4. novembri ajalehed).

Üle-Eestilise levikuga väljaannete kogu kujunduse kategoorias said hõbeauhinnad Äripäev (22. veebruari ja 8. juuni lehed) ja Eesti Ekspress (3. mai ja 8. novembri lehed). Pronksauhinna sai Õhtuleht (23. ja 28. detsembri lehed).

Kohalike väljaannete olemuse kategoorias sai hõbeauhinna Tartu Postimehes 12. oktoobril ilmunud lugu „Turg sai viimase lihvi kaheteistkümnendal tunnil“ (lk 6 ja7). Pronksauhinnad said Virumaa Teatajas 11. märtsil ilmunud lugu „Sinuga on nüüd p…, EIT!“ (lk 8 ja 9), Pärnu Postimehes 18. märtsil ilmunud lugu “Patsid pähe tsiklimehelegi“ (lk 12 ja 13) ja Tartu Postimehes 4. oktoobril ilmunud lugu „Uuenenud kaarsild kiirgab ja heliseb“ (lk 6 ja 7).

Üleriigiliste lehtede olemuse kategoorias sai kuldauhinna Eesti Ekspressi Areenis 25. jaanuaril ilmunud kaanelugu „“Naine „Novembri“ taga“ (lk 39-42). Hõbeauhinna sai Õhtulehes 2. septembril ilmunud loo „Friikartul: tänavatoit või restoraniroog?“ (lk 28 ja 29). Pronksauhinnad said Õhtulehes 14. novembril ilmunud „Vanemad ütlevad, et klounid on jubedad. Ja lapsed jäävadki uskuma!“ (lk 10 ja 11) ja Eesti Ekspressis 12. aprillil ilmunud  „Ema! Kõik pole veel sugugi kadunud!“ (lk 34-37).

Avatud rühma hõbeauhinnad on Pärnu Postimehe 3. juuni esikülg, Äripäevas 22. detsembril ilmunud lugu „Välisspetsialisti teekond“, Postimehe AK esikaane kujundus 22. aprillil „Karuteene Tallinnale“ ja Eesti Päevalehes ilmunud „Eesti mõjukad 2017“ sari (ilmus 20. – 24. novembril ilmunud lood).

Avatud rühma pronksauhinnad on LP-s 2. detsembril ilmunud lugu Ott Kiivika totaalne muutumine „Kõhnast kossupoisist Mr Olympiaks“, Eesti Päevalehe kaaned 3. juulil „Mina jään“, Pärnu Postimehes ilmunud lood „Tehtut tagasi võtta ei õnnestu“ (4. november), „Kohvikann oli peremehe allakäigu tunnistaja“ (18. november) ja „Mitmendat põlve vallavanem“ (2. detsember) ning Õhtulehe 30. detsembri leht „Viinaralli aasta 2017“.

Veebikülgede kategoorias anti välja kaks hõbeauhinda: Postimehe mobiilne veebikülg ja Õhtulehe veebikülg.

Digitaalsete üksikprojektide kategoorias sai kuldauhinna Delfi „Me armastame mandariine“, hõbeauhinna Postimehe „„Postimees 160“ veebiraamat“ (aprill 2017) ja pronksauhinna Äripäeva „Uue aja kangelased Eesti kroonil“ (30. juuni 2017).

Aasta pressivideo 2017

Preemia võitja – DELFI TV eksperiment: “Algaja “kuldne kuju” sukeldub tänavaesinejate maailma”, mille autorid on Sigrid Salutee, Mark Šandali ja Kadri Nikopensius.
Eesti Pressifotograafide Liidu konkursi nominendid: Delfi videospikker “Kuidas tagandada minister vaid paari tunniga?” , autorid Joonatan Allandi ja Kadri Nikopensius. Video on Mihhail Korbi tagasiastumisest. Ministri saatuslikku etteastet vahendanud Lääne Elu ajakirjanik jagas Delfi TV-ga, kuidas pisike detail ajalehes viis kõigest mõne tunniga poliitilise muutuseni; Postimehe video “Svingimine kui sõnadeta vestlus”, autorid Liis Treimann, Kaspar Virks ja Endel Kasterpalu. Video räägib inimestest, kes harrastavad eelmise sajandi 20ndatel Ameerikas moodi tulnud svingtantse. Peategelased Eliisa ja Janek Õunamägi on 2012. aastast Tallinn Swing Dance Society juhtivad tantsuõpetajad, pühendudes lindy-hop’i tutvustamisele ja õpetamisele Eestis; DELFI TV eksperiment: “Algaja “kuldne kuju” sukeldub tänavaesinejate maailma”, autorid Sigrid Salutee, Mark Šandali ja Kadri Nikopensius. Delfi TV proovis järgi, kas täielikul algajal on võimalik sukelduda tänavaesinejate maailma.

Bonnieri preemia

Äripäeva ajakirjanikud Piret Reiljan ja Marge Väikenurm;
Postimehe ajakirjanikud Joosep Värk ja Risto Berendson. 

Preemia nominendid: Kristjan Pihl Eesti Televisiooni saates „Pealtnägija“ ja ERRi portaalis 15. märtsil ilmunud looga „Meditsiinitarvikute firma esitas Haigekassale süsteemselt valearveid“, 22. märtsil ilmunud looga „Haigekassale võltsarvete esitamine oli arvatust mastaapsem“ ja 17. mail ilmunud looga „Niine nahakliinik küsis tasuliste visiitide eest raha ka Haigekassalt“; Mikk Salu Eesti Ekspressis 15. märtsil ilmunud looga „Arvo Sarapuu on variisikute kaudu sisenenud Tallinna prügiärisse“, 16. märtsil ilmunud looga „Uued detailid: veel seoseid Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu ja prügifirma BWM vahel“,  22. märtsil ilmunud looga „Arvo Sarapuu suurmeisterlikud kombinatsioonid“ ja 25. mail ilmunud looga „Artikkel, mis paljastas Arvo Sarapuu seosed prügiäriga: Tallinna abilinnapea on variisikute kaudu sisenenud linna prügiärisse“; Postimehes ja Äripäevas ilmunud rahapesuskandaali kajastavad lood; Postimehe lugude autorid Joosep Värk ja Risto Berendson ja nende lood – 20. märtsil ilmunud „Eesti pankade kaudu pesti hiiglaslik kogus raha“, 21. märtsil ilmunud „See kõlab väga ebaloogiliselt“, 22. märtsil ilmunud „Moldova raha haihtus Põhja-Tallinna sadamas“ ja 23. märtsil ilmunud „Rahapesu võttis ameti ka Rasmannilt“.;Äripäeva lugude autorid Piret Reiljan ja Marge Väikenurm ning nende artiklid – 4. septembril ilmunud „Aserite pesumasin: 2,5 miljardit huugas läbi Eesti“, 6. septembril ilmunud „Rehe juhitud Danske oli offshorkade paradiis“ ja 20. novembril ilmunud „Danske siseelu: ähvardustest paanika ja teeskluseni“. Bonnieri preemiat rahastavad Rootsi meediakontsern Bonnier ja ajaleht Äripäev.

EALL

Foto allikas: PN/Scanpix