Raul Rebane vaatles Vikerraadio 22. aprilli päevakommentaaris praegust meediakonflikti ja väidab, et poliitikud on ise meediaesinemisteks nõrgalt ette valmistunud.

“Viimasel ajal on hämmastavalt palju tulnud ette rünnakuid ajakirjanduse vastu. Küll lubatakse vallandada, panna päitsed pähe, keeldutakse intervjuudest. Tegemist on Eesti taasiseseisvumisaja kõige tõsisema katsega ajakirjandusvabadust piirata. Lihtsalt see muidugi ei lähe, aga juba on ka märke konformismist – ka ajakirjanike seas – stiilis “pidi see Tralla siis nii teravalt küsima…”.

Sama asja on võimalik vaadata ka hoopis teise nurga alt. Väidan, et eelkõige on poliitikud ise meediaesinemisteks nõrgalt ette valmistunud. Meie poliitiline konkurents on üsna kerge, seetõttu ei torka läbikukkumised eetris eriti ka silma. Need läbikukkumised aetakse siis ajakirjanike kaela ning heidetakse ette, et ta küsis midagi sellist, mida ma ei teadnud. On aga elementaarne tõde, et küsimus ei määra intervjuud, intervjuu määratakse vastusega. Kui inimene on vastusteks valmis, siis piltlikult öeldes: küsigu mida tahes.

Teiselt poolt tunneb kogenud intervjueerija paarikümne sekundiga ära, kas vastaja on ette valmistanud või mitte ja edasine kulgeb tänu sellele teadmisele.

Tüüpilised vead

Olen viimase paari aasta jooksul küsitlenud suurt hulka Eesti tippajakirjanikke, kes kokku on teinud kümneid tuhandeid intervjuusid ja nad on toonud esile järgmised tüüpilised vead. Järgnevalt valik neist.

Loe edasi … 

Foto: Päevaleht-Delfi