Äripäev avaldas 14. juulil 2014 artikli, milles muuhulgas väitis, et Kross käitus nagu korruptant ja oli pettusliku skeemi üks kavandajatest protsessi algusest lõpuni.

Esmaspäeval jõustunud riigikohtu otsusel peab Äripäev avaldama kahe päeva jooksul oma veebiväljaandes lisakommentaarideta ja originaaluudisega samas suuruses esiuudise, et Eerik-Niiles Kross ei ole käitunud nagu korruptant ega ole pettusliku skeemi üheks kavandajaks selle protsessi algusest lõpuni. Lisaks peab Äripäev korvama Krossile õiglase mittevaralise kahju 10 000 eurot. Äripäeva kassatsioonikaebust menetlusse ei võetud.

Äripäev kaotas Krossile esmalt 11. augustil 2016 maakohtus, ent kaebas otsuse ringkonnakohtusse edasi. Sealt tuli 24. oktoobril 2016 otsus samuti Krossi kasuks. Maakohus ja ringkonnakohus pidasid avaldatut faktiväideteks, kuigi Äripäev luges need väärtushinnanguteks. Samuti leidis kohus, et Äripäev on artiklite avaldamisel kasutanud teadlikult demagoogiat, püüdes kunstlikult luua skandaali ja sellise käitumise huvi on majanduslik.

Meelis Mandel: viime vaidluse Euroopa Kohtusse

“Meie hinnangul oli põhjendatud kirjutada poliitik Krossi seotusest kütuseärimeestega. Tasub märkida, et avaldatud faktidele polnud ka teisel poolel midagi ette heita. Poliitik Krossi häirisid toimetuse hinnangud tema tegevusele,” rääkis Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel intervjuus Eesti Rahvusringhäälingule.  “Äripäev jääb enda juurde, et oli õige tuua poliitiku seosed nimetatud ärimeestega välja. Kohtuotsus on loomulikult täitmiseks. Mingeid muutusi oma töös tegema me ei hakka, teeme head, uurivat ja sõltumatut ajakirjandust edasi. Kohtu viited majanduslikule kasule, mis nimetatud artikli kirjutamise motiiviks, on Äripäevale kahjuks arusaamatud. Kuna tegemist on sõltumatule ajakirjandusele olulise arenguga riigis, viime vaidluse Euroopa kohtusse.”

Krossi kaitsja vandeadvokaadi Oliver Nääsi sõnul on tegu märgilise kohtuotsusega.”Ühest küljest on see ju triviaalne info, et meediaväljaanded mõõdavad oma töö tulemuslikkust klikkides, mis omakorda motiveerib tootma võimalikult intrigeerivaid tekste. See on probleem, millele on aastaid tähelepanu juhitud, kuid midagi konkreetset pole juhtunud. Nüüd on meil lõplik kohtulahend, mis ütleb, et ajaleht soovis oma majanduslikest kaalutlusest lähtuvalt luua seoseid, mille tagajärjeks oli Eerik-Niiles Krossi ebatõene kujutamine, mille õigustuseks ei olnud ei ajakirjanduslikku ega avalikku huvi.”

Kolme kohtuastme ühtne seisukoht näitab Nääsi sõnul, et oma õiguste eest seismine ka muutunud meediamaastikul ei ole sugugi tulutu tegevus. “Siin on tõmmatud nüüd selge joon maha, et oma majandustegevuse hoogustamiseks ei või hakata teiste õiguste arvelt kunstlikult skandaale punuma,” lisas Nääs.