Alati on puhas rõõm kajastada meie naistoimetajate saavutusi ja (töö)võite.

Seekord sai Ene kaante vahele oma võitlused, temale omaselt humoristlikus võtmes, otsides vastust, kuidas olla terve ja jõuda stabiilse kehakaaluni.

ENE: Ülekaaluga olen hädas olnud teismeeast peale. Kas mul on elus sellepärast midagi tegemata jäänud? Ei ole. Kas mul on pereelu elamata jäänud? Ei ole. Kas olen sellepärast sõpru kaotanud? Ei ole.

Kas mu värava taha oleks tekkinud meeste järjekord, kui oleksin olnud kondisem? Vaevalt küll, kuigi päris kindlalt ma seda väita ei saa, sest see võimalus (kondine olla) on jäänud paraku tükatiseks ja lühiajaliseks. Miks ma üldse peaksin sel teemal veel tõmblema? Miks ma ei võiks endaga rahu teha ja olla, nagu olen?
Igatahes on etem olla rõõmsameelselt roosa ja ümarik kui kibestunud ja kõhn. Mida ma siis tahan?

Ene Pajula (s 1950) on lõpetanud Tartu ülikooli eesti ­filoloogi ja ajakirjanikuna (1976). On töötanud ajakirjanikuna ajalehtedes Säde, Läänlane ja Õpetajate Leht ning ETV „Aktuaalses kaameras“, suhtekorraldajana Lääne maavalitsuses.

1989. aastast elab Haapsalus. Temalt on varem ilmunud raamatud „Kuldne aeg“, „Olin kuueteistkümnene“ ja „Saarest Suureni – 100 aastat Lääne maavalitsust“. Viimastel aastatel on avaldanud Postimehes ja Õhtulehes elulisi väikese vimkaga arvamuslugusid, kasutades kolumnistinime Mammi.

Pikem intervuu Enega raamatu valmimisest ja muust oli Ringvaate saates 3.veebruaril.

Lõigu algus 37. minuti.