Haapsalu, 27. juuni kell 16.00.
Vahepeatus toidumoona varumiseks.
Nagu hiljem selgus, olime ka seekord oma isukust veidi üle hinnanud,
aga peaasi, et millestki puudust ei tulnud.

Vaatamata lonkavale legendile ja
ühe ekipaaži eksirännakutele kroonis meid edu.
Siin ta on – tempokast maailmavalust unustusse jäetud
rahu ja vaikuse saareke Jursu.

Avarat siseõue ääristasid väikesed,
kõpitsemist ihkavad suvilaköksid.
Sellesse lipuvardasse me oma lippu ei heisanud.

Just see, mida otsisime – uniselt tukkuv majake
metsa sees ja mere ääres.
Rahu ja vaikus, sekka linnulaulu ja sääsehammustusi.

Ajakirjaniku valvsale silmale
avanes Jursu tiguhiidude laiskelu.
Kui suurem oht möödas,
pressis uudistav tigu oma tundlad ja tihkja kere kojast välja.