Huvitavat

Kirjapanekuid raamatust “Kas kõik on juhus?” (Stefan Klein)

Dilemma, millele otsivad lahendust paljud kaasaja Lääne mõtlejad, sõnastas esmakordselt John von Neumann (1903-1957), kes oli uue matemaatika teadusharu – mänguteooria – looja. Seda tuntakse «vangi dilemma» nime all ja see lähtub järgmisest kujuteldavast situatsioonist.

Politsei vahistab kaks meest, keda kahtlustatakse tõsises kuriteos. Politseil aga puuduvad veenvad süütõendid. Samas on politseil piisavalt materjali, et mehi osaliselt süüdi mõista. Politsei peab nüüd panema vähemalt ühe kahtlusalustest «rääkima», et teisele süüdistus esitada. Vahialused paigutatakse eraldi kambritesse, et nad ei saaks omavahel kontakteeruda ega sõnumeid saata.

Seejärel pakutakse kummalegi vahialusele «diili». Kui üks annab teise välja ja teine otsustab vaikida, lastakse esimene vabaks ja teisele määratakse kümme aastat vanglakaristust. Kui mõlemad hakkavad rääkima ja annavad tunnistusi teineteise vastu, määratakse mõlemale karistuseks viis aastat türmi. Kui mõlemad loobuvad teise süüdistamisest ja otsustavad vaikida, saab neile esitada süüdistuse vähemas seaduserikkumises ja kummalegi mõistetakse aasta vanglakaristust.

Pole vaja pikalt mõistatada, millise variandi vahialused valivad: nad leiavad, et kõige kindlam on hakata «rääkima» ja kumbki läheb viieks aastaks kinni. Põhjus, miks ei valita seda võimalust, et mõlemad pääseksid aastase vanglakaristusega, seisneb selles, et kumbki pole kindel, et kui tema vaikib, vaikib ka teine.

  • Stanisław Lem – „Inimene on emake looduse ja isa juhuse laps.“
  • Ameerika psühholoog Dorothy Tennov tegi kindlaks, et otsustavaks hetkeks, kui tunded tärkavad, on alati üks ja sama asi. Isik, kes parasjagu armub, märkab huvi enda vastu. Iha tärkab siis, kui meil on tunne, et ihaldatakse meid ennast. Teise inimese jaoks on pilt samasugune. Ta saadab poolehoiusignaale välja alles siis, kui arvab neid ka ise vastu võtvat: armastus toimib nagu nõiaring. Oluline on ka selle hetke meeleolu, nii meie kui tema. Et kahe inimese vahel säda tekiks, peavad mõlemad üheaegselt saatmise ja vastuvõtu sisse lülitama. Seda me ei tee tihti, kuna oleme ametis muude asjadega. Seepärast lahvatabki kirg nii harva.
  • „Juhus peab olema olema purjus kutsar“ – kirjutas Viini draamakirjanik Johann Nepomuk Nestroy.
  • Vastandid mitte ei tõmbu vaid tõukuvad. Mida enam paarid koos on, seda enam nad sarnanevad. Paljud isiksuse põhijooned on stabiilsed. Suhted, kus erinevused on liiga suured, tavaliselt nurjuvad. Alles jäävad need, kus algusest peale valitses suur üksmeel.
  • Pikaajaline uurimus rohkem kui 900 paariga näitas, et partnerid, kes jõudsid välja abiellumiseni, olid juba kooliajal saavutanud intelligentsustestides võrreldavaid tulemusi.
  • Unelmate partnerit kirjeldades kirjeldati omaenda isiku peegelpilti. Küsitleti ligi 1000 tudengit Ameerika Cornelli-ülikooli psühholoogid.
  • „Kummitab meie ajudes, mitte meie majades“ – Ameerika neuroloog George Miller Beard.
  • Kõik on kõigega seotud.
  • Juhust ei saa tõestada.
  • Targemaks saab see, kes tunneb endas soovi tuvastada maailmas mingit mõtet.
  • Lapsed peavad iga uut sõna 500 korda kuulma, enne kui suudavad seda ise esimest korda kasutada.
  • Kui Wernicke-areaal (vasauke oimu taga) registreerib midagi erakorralist, ntx regulaarseid korduvaid silpe või sümboleid, annab ta ajule käsu sellega lähemalt tegeleda. See töötab nagu väravavalvur: sisse lastakse ainult huvitavat infot. Seepärast on kokkusattumused, tähelepanuväärsed juhused need, mis meie tähelepanu köidavad.
  • Dopamiin soodustab õppimist. Muudetakse signaalide edastamist neuronite vahel. Soodustab tähelepaneliikust, uudishimu ja õppimist. Selle ülejäägil tekivad luulud.
  • Linda on 31-aastane, vallaline ja väga intelligentne. Õppinud ülikoolis filosoofiat ning lõpetanud cum laude. Kindlate veendumustega naine, ülikoolis pühendas palju aeaga poliitilisele tegevusele. Kumb on tõenäolisem: 1) Linda töötab tellerina või 2) Linda töötab tellerina pangas ja osaleb aktiivselt naisliikumises? 2) ei saa olla tõenäolisem kui 1), Sest teine ütles on esimese piirang ja piirangud on alati vähem tõenäolised kui üldised ütlused.
  • Kui 16.saj elasid inimesed Euroopas nõidade ja taudide hirmus, arvutas üks Saksa füüsik välja nende jaoks, et Maal elab täpselt 7 405 926 tonti.Nii suure teadusliku põhjalikkuse juures ei saa vist küll tekkida enam mingeid kahtlusi, kuid täpsus viib eksiteele.
  • 11.sept 2001: 11 on kuupäeva 11.09 ristsumma, aasta 254.päeval (2+5+4). American Airlines’i lend nr 11 tabas World Trade Centeri torne esimesena, pardal oli 92 reisjat. Teises lennukis, mis kõrghoonetesse sööstis, istus 65 inimest. Sõnades New York City ja Afghanistan, kus Osama Bin Laden end varjas on samuti 11 tähte – nimes George W.Bush muide ka. Twin Towers oli 11-kujuline.
  • Kui elate linnas, on pidev võitlus parkimiskohtade pärast teile liigagi tuttav. Autosid ja liikluspolitseinikke paistab iga päevaga juurde tekkivat, tänavaservi aga mitte. On lootusetu leida omale parkimiskohta. Kas olete kunagi proovinud universumile sellekohast tellimust esitada? Maagilise mõtlemise musternäidis pärineb Saksa autorilt Bärbel Mohrilt. Sellel moel võite saada kõik, mida tahate.
  • Kui mõtleme sugulastele ja seepeale telefon heliseb või soov täide läheb, jääb see märkimisväärne juhus meelde, kuid me mõtleme oma lähedastele väga tihti. (seesama mehhanism viib muide selleni, et pärast 2 rongi kokkupõrkamist kuskil Saksamaal näivad sedalaadi õnnetused sagenevat kogu maailmas: statistilisest seisukohast ei juhtu neid rohkem ega vähem kui enne, kuid meie eneste ning meediakanalite taju on ajutiselt teravnenud.)
  • Inimesed, kelle parem ajupoolkera ei tööta, on huumorisoonest täielikult ilma jäetud. Paremast poolest on pärit huumor ja iroonia ning ka süngem pool. Vasakul õnn, paremal ebaõnn.
  • Inglise psühholoogi katse 1976.aastal kontaktläätsedega. Näidates filmi paremale ajupoolele, tundus film ebameeldiv ja vaenulik. Vasaku pool nägi maailma palju rõõmsamana. Sama oli siis kui näidati mõlemale poolele.
  • Kui iga 10 000-s inimene on HIV kandja ja aidsitest annab 99,99% kõigist juhtudest õige vastuse, siis mida tähenda pos. Test? Oht, et kurb uudis kinnitust leiab, on kõigest 50%.Kui 10 000in ühel on AIDS, siis teist seda ka näitab. Nende 9999 hulgast, kes on terved, saavad 99,99%, seega 9998 inimest neg. Tulemuse., Ühel tervel aga test ei toimi ja näitab pos. Vastust. Kokku on 10 000in hulgas, keda testiti, seeda 2 in pos. Tulemusega: üks haige, teine terve.
  • 2001 aastal hukkus Ameerika maanteedel 14 korda rohkem inimesi kui 11.sept. rünnakus.
  • Albert Camus, kirjanik, suri 4.jaanuaril 1960.aastal. ta tahtis sõita Provence’ist rongiga Pariisi. Keegi ei tea miks, kuid ta laskis omale augu pähe rääkida ning suundus oma kirjastaja nõbu uues sportautos Pariisi poole. Sõites lõhkes rehv ning auto sõitis teelt välja 130 km tunnikiirusega, ta oli ainuke, kes surma sai ja ta taskust leiti kasutamata sõidupilet. Ta oli öelnud: „Ei ole absurdsemat viisi surra kui liiklusõnnetuses.“
  • Kui lapsed vajavad muinasjutte, siis täiskasvanud vajavad müüte.
  • „Igal päeval võib olla ning peabki olema mõte, ja selle mõtte peab ta saama mitte juhuselt, vaid minult.“ – kirjanik Rainer Maria Rilke.
  • „On olemas õnne reeglid, sest targa inimese jaoks ei ole kõik juhus.“ – Baltasar Gracian
  • „Kes peletab oma elust juhuse, võtab endalt parima, mis olla võib.“ Ameerika aju-uurija Gregory Berns
  • Heli, mille kõla on kümme korda intensiivsem, kuuleme ainult 2 korda kõvemana.
  • Tajume tuska ja kurbust alati intensiivsemalt kui rõõmu ja õnne.
  • Te andsite 50 eurot pileti eest. Kui kavatsete saali astuda, märkate, et pilet on kadunud, kuid vabu kohti veel on, aga veel 50 eurot te välja käia ei taha, siis oleks pilet maksma läinud juba 100 eurot. Samas kui te pole veel piletit ostnud ning kassasabas seistes märkate, et teie rahakotist on kadunud 50 eurot, siis 90% juhtudel isikud ostavad siiski pileti. Lõpptulemus on sama. Te olete kaotanud 50 eurot.
  • Sageli määrab asja ära serveerimisviis. Meile ei ole otsuse tegemistel ükskõik, kas saame teada, et kirurg suudab uue operatsioonimeetodiga päästa 40 haige elu 100st või kuuleme, et 60 patsienti 100st lahkub opi saalist surnuna.
  • „Kes ei ole kunagi lennukist maha jäänud, on oma elus veetnud liiga palju aega lennujaamades.“ – Kieli majandusteadlane Herbert Giersch.
  • Koro sündroom – enamasti kannatavad mehed massiliste luulude all, et nende suguosad tõmbuvad tagasi nende kehasse ning võivad neid siis tappa.
  • „Kui mõne asja tegemiseks on rohkem kui üks võimalus, ja üks neist võimalustest lõpeb katastroofiga, siis leidub ikka keegi, kes valib selle tee.“ – Murphy
  • Seda, milliste pimesikkudena me maailmas ringi käime, tõestas Inglise psühholoog Richard Wiseman: ta andis katseisikutele ajalehe palvega lugeda kokku seal leiduvad fotod. Mitte keegi ei märganud sõrmepikkust tähtedega trükitud pealkirja, mille Wiseman oli paigutanud teisele lk-le: „LÕPETAGE SEE LOENDAMINE. SELLES AJALEHES ON 43 FOTOT!“ Enamgi veel: osalejad lasksid käest ka hea võimaluse kerge vaevaga raha teenida. Lehe tagumisse ossa oli ta paigutanud veel suurema teate: „LÕPETADE LOENDAMINE. ÕELGE KATSE LÄBIVIIJALE, ET OLETE SEDA LAUSET LUGENUD JA KASSEERIGE SELLE EEST SISSE 100 NAELA!“ Keegi ei näinud aga sedagi. Inimeste tähelepanu oli fotodel.
  • Zen-allegooria. Kui õpilane külastab esimest korda valgustunud õpetaja maja, palub see teda teed jooma, nagu komme ette näeb. Ta täidab oma külalise tassi ääreni, kallab aga üha juurde, nii et tee voolab lauale. Õpilane protesteerib: „Tass on täis. Sinna ei mahu enam.“ Alles siis paneb meister kannu käest, vaatab õpilasele otsa ning ütleb: „Nii nagu tass, oled ka sina mõtteid täis. Kuidas saad sa õppida, kui sa oma tassi esmalt ei tühjenda?“
  • Igaüks tunneb paarisadat inimest (keskm.300). Kui kõnetate peol kedagi, pääsete selle isiku kaudu tema tuttavate ringi. Iga uus sõber toob endaga kaasa vähemalt 100 uut sõpra. Kaudsel teel saadakse uudiseid 300×100=30 000 inimest. Oleks imelik, kui mõni neist ei tiirleks teile sobiva korteri, töö või kaaslase ümber.
  • New York Columbia ülikool korraldas eksperimendi. 60 000 anonüümset Interneti kasutajat said ülesande kopeerida üks e-mail ja saata see siis oma tuttavatele edasi nii, et iga teade jõuaks milllalgi ühe teaud isikuni, USA idaranniku ülikooli professorini, Eesti arhivaarini, India tehnoloogianõunikuni, Austraalia politseinikuni ja Norra loomaarstini. Teadlased protokollisid, et peaaegu alati oli meil juba kuue või vähema peatuse järel jõudnud teisel kontindendil elava adressaadini. Kõigest 6 inimese kauguselt on iga inimene iga teise inimesega Maal tuttav.
  • „Dollari, mis me tänavalt leiame, rõõmustab meid rohkem kui too, mille me ise teenisime.“ – Mark Twain
  • Seisate poes kodukeemai riiuli ees. Toode maksab 99 eurosenti, mis kutsub 4-l 1000st esile kerge mürgituse. Kas oleksite valmis välja andma 1.99 eurot, mis vallandab ärrituse kõigest 1-l 1000st? Vist mitte. Aasta hiljem maksab vähem mürgine ( 1 1000st) 99 eurosenti, aga 1.99 euro eest võite saada uue, täiesti kahjutu toote. Psühholoogilised uurimused on näidanud, et enamik tarbijatest on selle raha nõus välja küll käima.
  • David Rosenhan katse 1968.aastal. Tahtis teada, kas arstid teevad vahet vaimuhaigel ja tervel inimesel. Tervetel diagnoositi enamasti „skisofreenia“. Ükskõik, mida patsiendid tegid, õnnestus kliiniku personalil raskusteta seletada nende käitumist vastavalt haiguspildile, mis oli arstile esimesel vestlusel pähe turgatanud. Uue vooru läbiviimiseks teatas ta haiglale, et saadab neile järgmise 3 kuu jooksul simulante. Selle aja jooksul tuli kliinikusse 193 patsienti, 41 neist tunnistati ebahaigeks. Katsefaasi möödudes andis Rosenhan teada, kelle ta seekord haiglasse saatis – mitte kedagi. Tegelikult olid need inimesed kõik päriselt haiged seekord.

Puhkuselt tulijate kohtlemine

1. PÄEV. Puhkuselt tulija talutakse ettevaatlikult ruumi, kus on tööks vajalikud esemed. Ühes nurgas krõbistatakse pabereid nii, et need hakkavad meenuma.
2. PÄEV. Tulija saab istuda paar korda töölaua äärde, kuid teda ei sunnita enamaks. Tulijale näidatakse töökaslaste pilte. Kui see tundub liiga erutavana, lükatakse toiming edasi..
3. PÄEV. Juba peaks katsuma töövahendeid. Töökoha taustmüra ja telefoni helinat lastakse lindilt. Diapositivilt näidatakse ust ja tulija saab harjutada sealt välja käimist.
4. PÄEV. Psühholoog räägib töötegemise riskidest. Pärast lõunat võib üritada töötamist, kuid kui sõrmed ei pea vastu, lükatakse see kõik edasi.
5. PÄEV. Alustatakse hetkelise istumisega kipsist tehtud ja loomulikult kujundatud, värvitud ülemusega. Katsutakse telefoni ja teisi esemeid. Psüholoog räägib lisa töötegemise riskidest.
6. PÄEV. Antakse töökoha sööklas sooja toitu, võib üritada ettevaatlikult iseseisvat tööd.
NB! ÜLEMUSEL JA TÖÖKAASLASTEL TULEB SUHTUDA PUHKUSELT TULIJASSE RAHULIKULT JA MÕISTVALT. KÕIK KARMID VÕTTED ON PAHAD JA JÕHKER TÖÖST RÄÄ

Eurodirektiiv töötajate iseloomustustes kasutatavatest mõistetest

1. KESKPÄRANE TÖÖTAJA – mitte eriti nupukas
2. VÄGA HEA ERIALASE ETTEVALMISTUSEGA – ei ole veel suuremaid prohmakaid teinud
3. ÜHISKONDLIKULT AKTIIVNE – joob palju
4. PERE ON ÜHISKONDLIKULT AKTIIVNE – abikaasa joob ka
5. KIIRE MÕTLEMISEGA – esitab usutavaid vabandusi
6. KAALUTLEVA LOOMUGA – ei ole võimeline otsuseid langetama
7. AMETIALASELT EDASIPÜÜDLIK – teeb kõikidele välja
8. KEERULISI OLUKORDI LAHENDAB LOOGILISELT – laseb kellelgi teisel töö ära teha
9. HEA VÄLJENDUSOSKUSEGA – räägib eesti keeles
10. JUHIOMADUSTEGA– on pikka kasvu ja räägib eesti keeles
11. HEA HUUMORIMEELEGA – teab palju nilbeid nalju
12. HEA DISTSIPLIINITUNDEGA – tuleb õigeks ajaks tööle
13. TÖÖ ON TEMA JAOKS ESMAJÄRGULISE TÄHTSUSEGA – liiga koleda välimusega, et keegi temaga väljas tahaks käia
14. ISESEISEV TÖÖTAJA – mitte keegi ei tea, millega ta tegeleb
15. HEA SUHTLEJA – räägib palju telefoniga
16. TÖÖANDJALE LOJAALNE – ei saaks kusagilt mujalt tööd

Mida mingi mõiste tähendab tegelikult kinnisvaras:

Kaasaegne elurajoon – haljastust pole ollagi, naaberkruntidel käib alles vundamendiehitus
Logistiliselt heas kohas – raudtee või mõni suurem autotee on kohe kõrval
Kaasaegne planeering – kõik on avatud, panipaikasid pole, maja kajab nagu kirik
Huvitav planeering – mingi tõsine käkk on kokku keeratud
Eksklusiivne sisekujundus – maast laeni täis odavat kitti
Tolmuvaba tee – vihmase ilmaga ei tolma (natuke mudane ainult)
Looduslähedane asukoht – vähemalt muru on krundil olemas
Ehitusjärgus elamu – viimased kaks aastat pole keegi midagi ehitanud
Kõrgelt hinnatud piirkond – kes hindas, ei tea
Vaikne koht tupiktänava lõpus – talvel roogid lund, nagu segane
Valgusküllane maja – suured aknad, ela nagu akvaariumis ja küta ennast lolliks
10 min autosõidu kaugus kesklinnast – kui sõita laupäeva hommikul kell 04.00
Hea hind! – müüja jaoks siis loomulikult
Uus hind! – eelmine hinnasoov oli veel utoopilisem
Viimane võimalus selle hinnaga osta – homme on juba odavam
Miljööväärtuslik piirkond – lääneriikidest pärit turistid imestavad ekskursioonibussi aknast vaadates, kuidas meil veel sellised linnaosad säilunud on
Ühtse arhitektuuriga piirkond – naabril on sama kole maja
Asub eraldatud looduskaunis paigas – talvel on abiks püsiva neliveo ja kõrgema kliirensiga sõiduvahend
Asub veekogu vahetus läheduses – tasub uurida, millised kindlustusfirmad üleujutuste vastu kaitset pakuvad
Kommunikatsioonid rajatakse järgmisel aastal – kui arendaja vahepeal pankrotti ei lähe
Kauplus ja bussipeatus lähedal – poes on müügil ainult hädavajalikke toiduaineid, buss käib korra päevas
Turvaline asukoht – korter asub kõrgel ja autoga pääseb otse lukustatud sisehoovi
Valgusküllane elamine – kogu korteri peal on üksainus, tänava poole suunatud suur aken
Omapärane valguslahendus – magamistuba on ilma aknata
Suur rõdu – mida keegi ei kasuta, kuna korter asub liiklusmagistraali ääres