• ELi keskmine sooline palgalõhe on 14,1%.
• Praeguse tempoga kulub soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks 60 aastat.
• Vaja on õigusakte, mis kaitseksid soolise vägivalla ohvreid.

Parlament nõuab, et EL ja liikmesriigid astuksid konkreetseid samme naiste õiguste kaitsmiseks ja soolise ebavõrdsuse vähendamiseks.

Raportis, mis võeti vastu 500 poolthäälega (vastu oli 105 ja erapooletuid 87), rõhutab parlament, et võrdne palk ja võrdne kohtlemine on naiste õiguste, majandusliku sõltumatuse ja ametialase eneseteostuse eeltingimus.

ELi sooline palgalõhe on 14,1%, see omakorda toob kaasa 29,5% pensionilõhe, mis seab naised vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohtu. Seepärast nõuab parlament, et liikmesriigid astuksid praktilisi samme, mis tagaksid naistele võrdse juurdepääsu tööturule ja tööhõivele ning samaväärse palga ja samasugused tööõigused nagu meestel. Selleks tuleks kehtestada karistused ettevõtjatele, kes ei järgi soolise kallutatuse vastast tööõigust. Parlament toetab Euroopa Komisjoni tasustamise läbipaistvuse ettepanekut, kuid rõhutab, et palkade läbipaistvus üksi ei aita kaotada sügavalt juurdunud ebavõrdsust.

Töö- ja eraelu tasakaal

Et kõigil, sõltumata soost, oleks õigus töötada ning võimalus töö- ja eraelu tasakaalus hoida, tuleb tugevdada emaduse ja isadusega seotud õigusi, sealhulgas täielikult tasustatud puhkuse võimaldamist. See eeldab paindlikku töökorraldust pärast rasedus- ja sünnituspuhkust, isapuhkust ja vanemapuhkust ning suuremaid investeeringuid kvaliteetsetesse ja kaasaegsetesse lastehoiuteenustesse.

Naistevastane vägivald

Pandeemia ja sellega seotud liikumispiirangud on suurendanud naistevastast vägivalda. Liikmesriikide ülesanne on tagada, et politsei tegeleks tõsiselt väärkohtlemise juhtumitega, samuti tuleb tagada koduvägivalla ohvrite kaitse ning vajaliku ravi ja peavarju kättesaadavus.

Raport rõhutab, et soolise vägivalla tõkestamiseks peavad Bulgaaria, Leedu, Läti, Slovakkia, Tšehhi ja Ungari ratifitseerima Istanbuli konventsiooni, lisaks on vaja terviklikku ELi seadust, mis hõlmaks soolise vägivalla kõiki vorme.

Juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervisele

Parlament rõhutab, et juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervisele on põhiõigus, mida ei tohi piirata. Nende õiguste rikkumine, sealhulgas ohutu ja seadusliku abordi keelamine, on naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalla vorm. Parlament kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles kindlalt toetama inimõiguste kaitsjaid ning seksuaal- ja reproduktiivtervist edendavaid tervishoiuteenuste osutajaid ja kodanikuühiskonna organisatsioone.

Tsitaat

Raportöör Sandra Pereira (The Left, Portugal): „Me vajame poliitikas pööret, mis tugevdaks ja jõustaks naiste õigusi. Ebavõrdsusega võitlemiseks peame tõstma palku, toetama ja edendama kvaliteetseid avalikke teenuseid, nagu tasuta tervishoid ja haridus, aga ka eluaseme ja õigusemõistmise kättesaadavus. Prioriteet peab olema võitlus kõigi naistevastase vägivalla vormide vastu. See on ainus viis naiste ja meeste võrdõiguslikkuse saavutamiseks.”

Taust

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi indeksi kohaselt saavutab EL praeguse tempoga edasi liikudes täieliku soolise võrdõiguslikkuse kõige varem 60 aasta pärast. Olukord liidus on alates 2010. aastast paranenud ainult 4,9 punkti võrra. 2021. aastal oli liikmesriikide keskmine hinne 68 punkti 100st, ent enam kui kolmandik riike sai vähem kui 60 punkti.