Nagu teatasid Eesti venekeelsed meediaväljaanded, lõpetasid umbes 30 inimest töösuhte Sputnikuga, mis on Venemaa propagandaagentuuri Rossija Segodnja tütarettevõte, kirjutab Eesti Päevalehes ajakirjanik Oleg Samorodni.

Nõnda sai viimaks ka laialdasemalt teatavaks, kui palju oli Sputnikul Eestis kaastöötajaid. Enne hoiti neid arve rangelt salajastena. Enamik Eesti teemadel kirjutanud autoreid tegi seda pseudonüümide alt. Tõsi, oli ka üksikuid erandeid. Nii näiteks oli Eesti Sputniku poliitikavaatleja europarlamendi saadiku Yana Toomi endine abikaasa Aleksei Toom.

Tuli välja, et kokku oli Eestis Venemaa Sputniku palgal 35 inimest. See on rohkem, kui töötab Eesti kahes teises suures infoportaalis kokku – RusDelfis (14 inimest) ning venekeelses Postimehes (13) – ehk üldse 30 inimest.

Tekib arusaadav küsimus: millega nimelt need 35 inimest küll tegelesid, kui lõviosa sõnumitest moodustas Moskvast tulnud sisu? Võiks arvata, et märgatav osa neist töötajatest tõlkiski venekeelseid materjale eesti keelde. Ning tuleb märkida, et tõlked olid väga professionaalsed. Seega oleks loogiline oletada, et enamiku (kui mitte kõigi) jaoks neist oli eesti keel emakeel.

Potentsiaalsed kurjategijad

Rahapesu infobüroo juhataja Madis Reimand selgitas venekeelsele Postimehele, et töö Euroopa Liidu sanktsioonide all oleva Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi heaks on selge sanktsioonide rikkumine, mille eest on Eestis ette nähtud kriminaalvastutus.

Peale kohalike Vene kaasmaalaste astusid Eesti Sputniku kaitseks välja ka mitmed ühiskondlik-poliitilised persoonid. Ennekõike oli selleks endine Keskerakonna juht Edgar Savisaar, kes väljendas oma blogis vastuseisu Sputniku sulgemise vastu. Aga riigikogu keskerakondlasest liige Oudekki Loone pühendas oma Facebooki leheküljel terve üleskutse Sputnik Estonia toetuseks. Europarlamendi liikme Yana Toomi nõunik Margarita Kornõševa mõistis veebiküljel „Meie räägime vene keeles” ilmunud artiklis järsult hukka „pretsedenditu surve Sputnik Estonia ajakirjanike ning juhtkonna vastu, mille tulemusena pidi ressurss minema üle erakorralisele režiimile.”

Probleemid mujalgi

Sputniku esindused tegutsevad mitmetes maades. Ning nende esindajad põrkuvad seal pidevalt igasugustele probleemidele. Nii näiteks esitasid möödunud sügisel Moldova õiguskaitseorganid süüdistuse pettuses ning rahapesus sealse Sputniku juhile Vladimir Novosadjukile. Türgist tuli teade selle kohta, et kõigile sealse Sputniku töötajatele määrati lühiajaline arest. Asi on selles, et Türgi Sputniku leheküljel olid avaldatud Venemaa toetatud Süüria presidenti Bashar al-Assadi kiitvad materjalid. Juhtus see aga ajal, mil Türgi väed olid Süüria armee üksustega otseses kokkupõrkes. Kõik Türgi Sputniku töötajad on Türgi kodanikud, seega võib neid oodata süüdistus ka riigireetmises, mille eest näevad Türgi seadused ette väga karme karistusi.

Viimasel ajal on hakatud Venemaal seadma oma välismaiste propagandastruktuuride efektiivsust kahtluse alla. Näitena tuuakse meediaprojekti USA Really läbikukkumist USA-s. Ning ega ka pidevad probleemid maailmas nii Russia Today telekanali kui Sputnikutega tekita Vene propaganda juhtides just ülemäärast optimismi.

Uued tuuled

Ometi ei kavatse nad loobuda agressiivsest desinformatsioonikampaaniast piiri taga. Võib aga tähendada uute propagandameetodite teket. Sellest annavad tunnistust mitmed kaudsed märgid.

Nii näiteks ilmus neil päevil Vene konsultatsiooniorganisatsiooni Rakendusuuringute ja programmide keskuse leheküljele artikkel Venemaa ühiskondliku palati komisjoni esimehelt Aleksandr Malkevitšilt. Otsustades Venemaa ning SRÜ meedias ilmunud artiklite põhjal, tegelevad selle keskuse spetsialistid kremlimeelsete kandidaatide valimiskampaaniate organiseerimisega erinevates Venemaa regioonides ning SRÜ maades. Venemaa ühiskondlik palat on aga taoline ülemvalitseja Vladimir Putini juures tegutsev Potjomkini küla, mis tegutseb valitsusorganite range kontrolli all. Ühiskondliku palati tegelaste avalike väljaütlemiste peamine väärtus seisneb selles, nad räägivad avalikult sellest, millest riigi ametlikumatel esindajatel on kõnelda ebamugav.

Nõnda siis kirjutas sama Malkevitš vajadusest töötada välja uued meetodid „informatsiooniliseks vastasseisuks Venemaa ja Lääne vahel”. Lühidalt kokku võetuna seisneb see „Venemaa liitlaste otsimises lääne ühiskondlike organisatsioonide, sõltumatu meedia ning blogerite seas, kes on võtnud omaenda valitsuste ning riikide suhtes kriitilise hoiaku”. Neile „liitlastele” tehakse ettepanek edendada „agressiivset pealetungivat informatsioonipoliitikat eesmärgiga suruda läänele peale oma agenda, s.t Kremli vaatenurk erinevate maailmapoliitika probleemide osas. Selle eesmärgiga tehakse ettepanek neid „liitlasi suunatult toetada ja nendega süsteemselt tegeleda, säästamata selleks jõudu ja ressursse.” Ilmselt peetakse siis silmas finantsvahendeid.

Foto Raimo Poom, Eesti Päevaleht