Eesti Naistoimetajad: pealiskaudsusega võib solvata

Evelyn Kaldoja kurtis oma naistepäeva arvamusartiklis «Mitte minu nimel!» (PM 8.03), et ei tea, mis organisatsioon on Eesti Naistoimetajad. Võinuks internetist järele vaadata. Avalikus ruumis on nii ühingu põhikiri kui ka pidev ülevaade kogu tegevusest.

Juhatuse liikmete nimed on avalikult ka äriregistris, aga eraisikutest liikmete nimekiri ei peagi avalik olema. Blogist, mida juhatus peab juba aastaid, võib lugeda, millega ühing tegeleb. Et see pole koduleht, vaid blogi, tuleneb blogi tasuta veebiruumist, ühing tegutseb aga peamiselt oma liikmete liikmemaksude eest. Anonüümne mees on ilmselge tegijate iroonia, kui blogi registreerimisel on Bloggeri esimene küsimus blogija sugu.

Eesti Naistoimetajad oli esmalt Eesti Ajakirjanike Liidu ühetaoliste huvidega liikmete sektsioon. Samalaadseid sektsioone on liidus olnud teisigi, aga naistoimetajate sektsioon registreeris end 2009. a. mittetulundusühinguna, et hõlbustada koostööd teiste naisorganisatsioonidega. Selline koostöö on nii Soome Ajakirjanike Liidu aastakümneid tegutsenud naistoimetajate sektsiooniga Soome Naistoimetajad kui ka Eesti Naisteühenduste Ümarlauaga. Evelyn Kaldoja nimel meie ühing ei esine, sest ta ei ole Eesti Ajakirjanike Liidu ega Eesti Naistoimetajate liige.

Avaliku ürituse korraldab Eesti Naistoimetajad vähemalt kord aastas. Traditsiooniks on kujunenud sügisel ühingu aastapäeval korraldatav ajakirjandusseminar. Siis tehakse selle kohta ka pressiteade, mille lõpus on alati selgitus, mis organisatsioon on Eesti Naistoimetajad ja keda ühendab. Seminarid on üldpealkirjaga «Kära meedia pärast» ja iga kord eri teemal, näiteks mullu sügisel «Vihakõne – päriselt ka?». Ühtlasi annab mittetulundusühing omal kulul välja hea sõna auhinda, mille saanute nimekirja võib leida nii Eesti Ajakirjanike Liidu kodulehelt kui ka Vikipeediast.

Tuntuses on kellelgi raske võistelda Postimehe ajakirjanikuga, kelle nimi ja foto ilmub lehes iga päev, eriti kui tuntus polegi eesmärk. Toimetajate nimed on tagaplaanil nii televisioonis kui ka raamatutes ja ajakirjades ning toimetajate portreed ilmuvad peamiselt juubeli puhul. Seepärast võib Eesti suurima päevalehe ajakirjanik tõenäoliselt olla üleriigiliselt tuntum kui maakonnalehe või erialaajakirja peatoimetaja või kauaaegsed telesaatejuhid, kes enam ise ekraanil ei esine. Kõiki neid on Eesti Naistoimetajate liikmete hulgas, nagu ka neid, kelle nimi on mitme raamatu kaanel, ja isegi üks Postimehe kolumnist. Enne arvamuse kirjutamist võinuks kasvõi Vikipeediast vaadata, mis ühinguga tegu. Pealiskaudsus meie ühiste väärtuste hulka ei kuulu.

Eesti Naistoimetajate juhatuse liikmed Piret Mäeniit, Aita Nurga ja Merike Viilup
Eesti Naistoimetajate revident ja Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse liige Madli Vitismann

Eesti Naistoimetajate vastulause Evelin Kaldoja 8.märtsi arvamusloole “Mitte minu nimel” on avaldatiud 10.märtsi Postimehes.

Jaga: