Eesti Naisjuristide Liidu vabatahtlike tehtud videoklipp „Ahistav jälitamine” annab vastused küsimustele, mis sellest teemast rääkides ikka ja jälle üles kerkivad.

• Millal saab rõõmu tegevast tähelepanu avaldusest ahistav jälitamine?
  Õige vastus – siis, kui see enam rõõmu ei tee!
• Kes määrab, kas komplimendid, ootamised ja saatmised on teretulnud?
  Õige vastus – see, kellele need on suunatud.
• Kas ahistaja on alati mees?
  Kindlasti mitte, ehkki statistikakohaselt on meeste vastu sel teemal rohkem kaebusi.
• Kas siis teisele märku andmine, et tema vastu on tunded, on kuidagi vale?
  Ei, kui seda teha üks kord ning edasi käituda vastavalt sellele, kuidas teine soovib.
• Aga kui tema sõnad on „Ei!”, kuid kehakeel näib reetvat muud?
  Õige vastus – „Ei!” on alati ei.
• Kui aga äraütlemisega leppimine tundub liiga raske?
  Pole midagi parata, ahistav jälitamine on seadusega keelatud, seega paneb jälitaja toime kuriteo.

  ÄRA KARDA ÖELDA EI!
  ÄRA MINE EITUSPIIRIST EDASI!
  JÄLITATAVAT KAITSEB SEADUS.

Videot saab vaadata:

Eesti keeles  https://www.youtube.com/watch?v=7jlRAr7SEqg&feature=youtu.be

Vene keeles  https://www.youtube.com/watch?v=1vJRWGKXXU8&feature=youtu.be

Video esitlus toimus Viimsi Naiste Tugikeskuse HooliMine avaüritusel 3. mail,  kuhu olid oodatud kõik, keda kõnetab naistevastase vägivalla teema ning kes soovivad muuta kodukogukonna elu turvalisemaks.
Ürituse raames toimus seminar “ Kuidas märgata vaimset vägivalda“, millele järgnes vestlusring- kuidas tunda ära vaimset vägivalda, kuidas ja kas on võimalik sellega toime tulla. Koolitaja Eesti Naisjuristide Liit.

Lisainfo: Maarika Pähklemäe, Eesti Naisjuristide Liit, 51 76 390, naisjuristid@gmail.com
Ene Lill 5131202 ja Galina Elmik 53079210 ,Viimsi Naiste Tugikeskus HooliMine, hoolimine@gmail.com