Pandeemia tagajärjed on tabanud kõige rohkem naisi

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) avaldas uued järeldused koroonaviiruse kriisi mõjust soolisele võrdõiguslikkusele Euroopas. Alates töökoha kaotamisest ja lühendatud tööajast kuni perevägivalla suurenemiseni ja ülekoormatud nõustajateni – pandeemia tagajärjed on kõige rohkem tabanud naisi.
Töökohtade kadumine naiste domineeritavates ametites.
Pandeemia esimese laine ajal vähenes naiste tööhõive kogu ELis 2,2 miljonit. Paljud jaekaubanduses, majutuses, koduhoolduses, kodukontoris ja rõivaste tootmises töötavad naised kaotasid oma töö, sest nad moodustavad enamuse nende sektorite tööjõust ja 40% kõigist kriisi ajal kaotatud töökohtadest olid just need ametid.
Hoolimata suurenevast tööhõivest suvel said naised meestest poole vähem töökohti. See näitab, et pandeemia majanduslik mõju avaldab naistele pikaajalisemat mõju.
“Liikmesriigid peavad näitama, kuidas nende majanduse taastamise kavad edendavad soolist võrdõiguslikkust, et pääseda ligi ELi taastamisfondidele. EIGE saab selles aidata, pakkudes soolist statistikat, mis on ülitähtis, et mõista pandeemia erinevaid mõjusid naistele ja meestele ning hinnata, kus raha kõige enam vaja on,” ütles EIGE direktor Carlien Scheele.
Surve naiste töö- ja eraelu tasakaalule on suurenenud.
Pandeemia on näidanud digitaalse tööjõu potentsiaali, kuid kaugtöö on suurendanud ka töö- ja eraelu tasakaalu konflikte, eriti naistel väikelastega vanuses 0–5 aastat. Hoolimata sellest, et mehed võtavad varasemast rohkem hoolduskohustusi, on naiste tasustamata töö osakaal kasvanud.
Veebikoolitus on lapsevanematele tasuta töö uus vorm, eriti naistele, kes tegelevad lastega virtuaalses klassiruumis rohkem. Käesolev uuring näitab, et emad peavad kaugtöös tegema laste tõttu sagedamini töötkatkestusi kui isad. Naiste pidev häirimine ja lisahoolduskohustused vähendavad nende tööviljakust ning võivad vähendada karjääri ja palka.
Puudulikud toetusmeetmed perevägivalla ohvritele.
Pandeemia ajal sagenesid teated naistevastasest perevägivallast. Piirangute esimese laine ajal olid peavarju- ja nõustamistöötajad suurenenud nõudluse tõttu ülekoormatud kogu Euroopas. Kaugtoe väheste kogemuste tõttu olid nad mures ohvrite konfidentsiaalsuse pärast.
Et tagada ohvritele tasuta ööpäevaringne juurdepääs vajavad tugiteenused, nagu varjupaigad ja nõustamistelefonid EL liikmesriikidelt rohkem rahastamist. Nende teenuste oluliseks tunnistamine on tähtis, kuna see võimaldab neil tööd jätkata ka piirangute ajal. Selleks, et tulevaseks kriisiks paremini valmistuda, peab soolise vägivalla vastu võitlemine olema osa laiemast pikaajalisest katastroofide ja kriiside ennetamise strateegiast.
Peatselt ilmuv aruanne „Sooline võrdõiguslikkus ja Covid-19 kriisi sotsiaal-majanduslikud tagajärjed” valmis Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Portugali palvel. See avaldatakse EIGE veebisaidil 2021. aasta juunis.
For media enquiries, please contact Veronica Collins, +370 5 2157 449, veronica.collins@eige.europa.eu
Vaata täpsemalt Covid-19 and gender equality
Report: The Covid-19 pandemic and intimate partner violence against women in the EULink to European Commission’s press release
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) on ELi soolise võrdõiguslikkuse teadmiste keskus. EIGE toetab poliitikakujundajaid ja kõiki asjakohaseid asutusi nende püüdlustes ellu viia naiste ja meeste võrdõiguslikkust. EIGE annab eriteadmisi ning võrreldavaid ja usaldusväärseid andmeid soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopas.