Marju Himma: Miks on veebiajakirjanduses nii palju vigu

Marju Himma uuris oma doktoritöös, milliseid oskusi eesti veebiajakirjanikud oma töös kasutavad, kirjutab ta ERR portaalis Novaator.

“Pirita jahisadamas on inimesed tulnud oma aluseid kinnitama, et torm neile võimalikult väga viga teeks”. Taoline pealkiri ilmus 26. septembril Delfis. Sellised vead tekivad väga lihtsalt ja mitte seepärast, et kirjutaja oleks rumal või kirjaoskamatu, vaid seepärast, millistes tingimustes kirjutaja on pandud tööd tegema.

Infost üleküllastunud meediaruumis on ajakirjandusel olulisem kui kunagi varem tagada inimestele kvaliteetne informatsioon. Professionaalset ajakirjandussisu eristab kogu muust meediaruumis levivast infost selle loomise protsess, mille käigus ajakirjanik uudisväärtustab ehk eristab olulist ebaolulisest, valib kriitiliselt allikaid, kontrollib fakte, fokusseerib ning vormistab infot, et see oleks selge ja üheselt mõistetav. Ning ühtlasi toimetab teksti, et see oleks keeleliselt täpne ja eeskujulik.

Ilmselt selle viimase ehk toimetamise tõttu, õigupoolest toimetamisega kiirustamise tõttu moondus eeltoodud Delfi näites informatsioon selliseks nagu ta lõpuks ilmus.

Sellest, milliseid oskusi ja pädevusi kasutavad ajakirjanikud info töötlemisel, et sellest saaks näiteks uudisartikkel, sõltub lõpptulemuse kvaliteet. Paraku on reaalsus ideaalist erinev ning ajakirjanduslikes tekstides, iseäranis veebis, esineb vigu, sõna saavad ebapädevad allikad, tuleb ette ebatäpsusi ja kontrollimata väiteid. See kõik vähendab ajakirjanduse usaldusväärsust ning kvaliteeti.

“Seepärast uurisingi, milliseid oskusi ajakirjanikud info töötlemise protsessis kasutavad või täpsemalt, milliseid oskusi neil üldse on võimalik oma töös kasutada,” selgitab Himma.

Loe edasi Novaatorist-

Foto: Siim Lõvi (ERR)

 

Jaga:

Jäta kommentaar