Maarja Lõhmus: Lätis ja Leedus väärtustatakse naiskirjanikke rohkem

Õhtuleht 13.04.2018

Proosakirjanik ja luuletaja Maarja Kangro tõstis feministlikus luulevestlusringis esile, et Eesti kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia laureaatide seas on naisautoreid vaid 12,5 protsenti. Teistes Baltimaades annab naiskirjanike hääl ühiskonnas rohkem tooni. “Lätis on ilukirjanduse aastaauhinna võitjatest 63 % naised,” tõi Kangro võrdluseks.

“Ei ütleks, et esineb otsest diskrimineerimist, aga on mõningaid erinevusi, mis kohe silma ei torka,” kirjeldas Kangro Eesti naiskirjanike olukorda arutelul “Women Whos Names Were Erased” (Naised, kelle nimed kustutati). Meil kujutletakse naisluuletajat siiani tüüpiliselt pikkade juuste, maani seeliku ja sinisilmse poetessina. “60-70 % Eestis avaldatud luuleraamatutest on meeste kirjutatud. Ka enamik auhindu läheb meesautoritele, nii et Eesti kirjandusinstitutsioonid väärtustavad rohkem mehist luulet.”

Ingliskeelses kirjanduses tehakse naistel ja meestel vähem vahet. Kangro on välja raalinud, et tuntud kirjandusauhindade puhul nagu Booker või Pulitzer, on kolmandik võitjatest naised. Meie tosin protsenti on sellega võrreldes väga niru saavutus.

“Ma ei taha pilti liiga mustaks värvida. Asi ei ole nii hull – häid naisautoreid märgatakse,” möönis Kangro, kes on pälvinud nii luule kui ka proosa aastapreemia. “Mina ei saa millegi üle kurta ja see on põhjus, miks ma tunnen, et mul on õigus see teema üles võtta. Kui käratseksin, et miks mina seda auhinda ei võida, ei võtaks mind keegi tõsiselt.”

” Huvitav, et teised baltlased on suutnud naisi kirjanduses rohkem väärtustada,” lisas Kangro. “Lätis on naised väga võimsalt ja Leedus ka ikka suhteliselt hästi esil”. Lätlastel ja leedukatel kuulus messil esindava nelja põhikirjaniku hulka kaks või kolm naist, eestlastel vaid Kangro.
“Peame lootma, et asjad on muutumas, aga ei saa ka ainult loota. Seda probleemi peab kogu aeg teadvustama!”

Foto: ekspress.delfi.ee

Jaga:

Jäta kommentaar